Meie iga aastane suvelaager seekord Mõisamaal.

                                    7.07 - 16.07.

           AVANEMINE LOODUSE ENERGIA VÄLJADELE


Sel aastal jagas meiega oma kodu ökokogukond “Väike jalajälg“ Mõisamaal. Meil olid suurepärased harjutamise võimalused mõisa pargis ja mugavad olmetingimused siseruumides. Suured tänud kohaliku kogukonna perele lahke ja hoolitseva vastuvõtu eest.

Laagris toimunut jutustab järgnev lugu piltides
Imeline keskkond kuhu Mõisamaa on endale koha leidnud. Otse mõisa terrassilt suundub teerada iidsete põlispuudega parki. Laagri hommik algas tee joomisega. Enne hommikusse harjutusse tulek peaks natuke jooma. Mis on selleks veel parem, kui kohalikest taimedest tee. Juba käib ka toimkonna ettevalmistus hommikusöögiks. Hommiku harjutus hakkab peale esimeste liikumistega. Nii me liigutame energiat... Jätkub liigeste lahti pööritamisega alustades pöidadest. Alustame vormi(rütmiline liikumiste jada rütmilise hingamisega, mis paneb energia liikuma). Nii me liigutame energiat... ...ja liigutame... Kui harjutus läbi on toimkond jälle köögis. Mõnusam hetk päevast, kui laud on kaetud ja kõik on ümber laua koos. Mõned poisid toimkonnast on saanud mahti koos oma valmistatud toiduga piltnikule poseerida. Laagri pidulik hetk. Margitil on sünnipäev ja ta saab tordi lahti lõigata. Imeline maius. Siis tuli sõber Tarvo koos sõpradega üllatus külaskäigule. Õnnitlused, õnnitlused, õnnitlused... Pingelised harjutused nõuavad ka puhkust. Nii me siis liigutame energiat erinevates suundades. Natuke puhatud ja pealelõunane harjutus võib alata. Paneme energia liikumise rütmis pöörlema. Ja tõstame energia ka vahepeal üles. Õhtuti kogunesime tippi juurde. Süütasime lõkke. Võtsime möödunud päeva kokku. Vaadata otsa oma minale, mis päeva jooksul harjutustes oli ennast ilmutanud. Keskendumine toimunud sündmuste lahti mõtestamiseks. Üksikutel vabadel aegadel nautisime suplusi kariääris. Kui juba laagrist väljas ja poes ei saanud ükskõikselt mööda jäätise kastist. Valmistumine paaris massaazi harjutuseks. Kohe algab sügav hingamis harjutus. Laagri rütmi sügavamas faasis tegime teetseremoonia-meditatsiooni Kaunilt kujundatud ruum loob tunnetele puhtust. Igal oma mõtete küünal. Pärast kahe tunnist meditatsiooni õhk pakatab energiast. Hiline õhtusöök pärast pikaks veninud päeva. Ene, Ürge ja Tiiu pärast tseremooniat. Loovusepäev, kus mõtleme uusi liikumisi energia esile toomiseks. Toome tuntavaks energia lihtsate liikumistega. Aeg aruteludeks. Juba käes viimane õhtusöök; seekord murul. Mõnus õhtu lõkketulega. Mõtisklused möödunud laagrist. Pika laagri viimane päikeseloojang.







18 oktoober 2016

Ivo Taiji Kool oli kutsutud Puuetega Inimeste Koja spordipäevale näitama ja tutvustama taiji kunsti. Kohe, kui alustasime tõusid kohaletulnud meie kõrvale. See, millise siiruse, aususe ja pühendumisega kõik meie liikumisi ja harjutusi kaasa tegid oli sügavalt südamest liigutav. Seda võib ka juuresolevatelt piltidelt näha. Julge uudishimu ja küsimuste vool ei tahtnud vaibuda. Nii vahetut auditooriumi ei olegi varem kohanud. Suured tänud korraldajatele kutsumast.




TAIJI Suvelaager Saaremaal 8 - 17. juuli 2016
"Minu ruum. Meie ruum. Ruumide ühendumine."


MEENUTUSI SUVELAAGRIST

IVO LUGU

Iga aastane enam kui nädalane suvelaager on nagu test üle talve aasta jooksul tehtud tööle.

Käesoleval aastal tuli leida uus laagrikoht. Õnneks pakkus Toivo laagri läbiviimiseks Saaremaal tema vanavanemate kodus Oti-Aadul. See võttis kohe palju pingeid maha.

Esimest korda kui kohapeal vaatamas käisime tundus majaosa vana, kola täis ja räämas. Huvitav, pilt muutus kui muutsin vaatenurka sellest, mis on, võimalusele, mida teha saaks. Palju teha ei olnudki vaja. Paar kambrit tühiemaks ja veidi koristada. Silm hakkas märkama kui hubaselt kaunis on õue osa; lausa esteetiliselt nauditav. Mõisamaalt saadud valge telk lisas hubasusele veel graatsiat.

Olin vaimustatud: nii lihtsat ja mõnusalt kodust laagrikohta ei olegi varem olnud.

Ja nii see laager meil käima läks. Mind on alati kurvastanud, et suhteliselt vähe inimesi saab osaleda otsast lõpuni, kogu laagri aja. Need inimesed aga saavad kogeda laagri tervikut. Nädalaga käime läbi laine, kus alustades füüsilisematest harjutustest läheme järjest energeetiliste harjutuste suunas ja edasi sügavamatesse tajudesse.

Lainesse on sisse kodeeritud, et 4., 5., 6. päeval tuleb väsimus ja keegi ei jaksa enam naeratavaid maske ees hoida. Tuleb pinnale ehedalt see, mis on väevõimuga enese sees varjul hoitud. Kõige rikkalikum ja väärtuslikum materjal enesega töötamiseks. Väljakutse kogu osalejate grupile.

Teravad väljaütlemised, emotsionaalsed pursked, süütunded, süüdistused jne., kõik on nende päevade osa. See oli ka mulle suur sisekaemuslik aeg. Tundsin ja kuulsin, kuidas tihti kippus toon minema liig järsuks.

Neljapäeval hingamisharjutustega puhastasime selle kõik välja, et reedene meditatiivne teetseremoonia saaks tuua sügavama rahu meie sisse. Ja sealt ta tuligi, laupäeva hommikul ärkasin nagu oleksin puhastustulest läbi käinud. Rõõm täitis kogu olemise.

Eriline hea meel oli seekord laupäevasest päevast, mida ma nimetan loovuse päevaks. Sel päeval ma ootan, et iga laagriline saaks vabalt oma loovust väljendada. Õhtul valmis meil oma seltskonnatants ja improviseeritud laulukesed, millede sünnis olid kõik kollektiivselt osalised.

Laagri lõpuks valdasid minu hinge rõõm ja ühtsustunne.

Olen tänulik kõigile koosloomise eest.




TIIU LUGU

Juulikuus toimus Saaremaal Taiji laager. Laagripaigaks sai valitud üks väga ilusa aiaga vana talumaja Veere külas.

Laagrile hakkasin mõtlema juba juunikuu keskpaiku, sest minu hooleks oli toitlustamine. Sellise projekti läbiviimine, kus osalejad võivad kogu kümnepäevase laagriaja jooksul tulla ja minna, nõuab parajalt ettevalmistamist. Võib ju istuda lauda korraga 5 või hoopis 16 inimest! Tasapisi hakkasin soetama laagri jaoks varustust. Valmis said ostetud pesukausid, aga ka kuivained, mesi, moosid, seemned, pähklid ja kõik muu, mis plaani sai võetud. Päev enne sõitu tõin veel juurde värsked juur- ja puuviljad.

Kogu kraami pakkisin pagasiruumi juba eelneval õhtul, sest sõit pidi algama varahommikul. Minu auto hiiglaslik pagasiruum sai täis, sest laadisin peale ka oma köögitehnika, et laagris toiduvalmistamine libedamalt sujuks. Oma riietele ja telkimise tarvikutele leidsin koha auto esiistmel. Lõpuks jäi tagaistmetel piisavalt ruumi veel Kaarinile, tema pojale Välikile ja kogu nende varustusele. Sõit Saaremaale läks viperusteta.

Jõudsime õigeks ajaks Virtsu sadamasse ja broneeritud piletiga polnud pikka ootamist karta. Laevasõit oli imelühike. Ka Kuivastust Saaremaale saime lihtsalt, ainult kohapeal Veeres tiirutasime ringi laagripaika otsides. Seal kohtasime lahket taluperenaist, kes seletas nii täpselt ja detailirohkelt, kuhu minema peab, et kõik ei jäänudki meelde. Pidime Ivolt telefonitsi veel natuke juhiseid juurde paluma ja nii me lõpuks õnnelikult Oti-Aadu talusse jõudsimegi.

Kohapeal sai esimese tööna tühjaks kantud auto pagasiruum: söögiriistad kööki ja toidud sahvrisse. Seejärel asusin kohe telki püstitama. Leidsin kõrgema kiviaia taga õunapuu vahetus läheduses ilusa tuulevaikse koha. Laagri ettevalmistustööd jagati vaidluseta: meestele suure valge telgi püstitamine ja naistele toiduvalmistamine.

Laagri avamine toimus õhtusöögi ajal, siis sai paika pandud ka köögitoimkonna graafik ning jagatud veel näpunäiteid majapidamiseks. Igaühele jäi vastutus vähemalt nelja toidukorra tegemise eest. Ise pidasin silma peal, et toidutegemine sujuks ja materjali ikka jätkuks ning vajadusel sõitsin Orissaarde lisa ostma. Kümme päeva nautisime sarnaseid roogasid, kuid kõik said kõhud täis ja küsiti veel juurdegi. Värskes õhus maitses toit ikka väga hästi! Usun, et igaüks sai ka mingi uue toidutegemise nipi kodus järeleproovimiseks.

Laagris toimuv protsess ise oli mulle juba tuttav: koormus kehale kasvas iga harjutusega, väsimus suurenes kuni kehal polnud muud lahendust, kui lasta lahti mõnest pinnale kerkinud energeetilisest blokeeringust. Lahtilaskmisega peab tegelema igaüks ise. See võib väljenduda nutuhoos, karjumises-hõikamises, jooksmises või milles iganes. Igaüks tegeleb endaga teades, et on ümbritsetud inimestest, kes abistavad kohe, kui seda vaja peaks olema. Sel aastal avanes minu blokeering alles üheksandal päeval. Mäletan oma esimest laagrit, kus avanemine toimus päris varakult ja nutsin terve öö ning poole veel järgmisest päevast otsa, vahetevahel lausa uludes nagu hunt!

Saaremaa laagris kogesin kui hubane on tuttavatega koos väikeses toas vaadata suurelt ekraanilt filmi! Nägin esimest korda vene mängufilmi „Moskva pisaraid ei usu“, mis 1980.a. võitis parima võõrkeelse filmi Oscari. Sellest selgus, mis juhtub, kui kaotad oma kese ning laagrit arvestades oli väga ajakohane teema minu-sinu- meie ruumi küsimus. Koos vaatasime ka Eckhart Tolle filmitud loenguid, mis tegelesid praeguse momendi tähtsusega, sest minevikku ei saa ju muuta ja tulevikku veel pole.

Teistel õhtutel istusime lihtsalt lõkke ümber ja vestlesime. Jututeemaks oli põhiliselt meie kogetu ja tunnetatu paaris harjutuste ajal. Siinkohal tuleb mul mainida, et sääsed ja puugid meid kordagi ei kimbutanud.

Meie reedeõhtune teetseremoonia oli mõjus! Lauadekoratsioonid olid imeilusad oma lihtsuses. Kahetunnisest meditatsioonist sai minule aeg, mil vaatasin üle oma tunded ja mõtted. Jõudsin ka selgusele, mida mina sellest laagrist sain endale koju kaasa võtmiseks.

Laupäeval algas ettevalmistus „tsivilisatsiooni tagasiminekuks“. Harjutused olid toredad ja plats kõlas naerust. Õhtune lõke on jäänud meelde meie loodud laagritantsu tõttu.

Pühapäeval pakkisime asjad kokku ja sõitsime mandrile tagasi. Tegelikult oli mul väga hea meel, et sain oma koju tagasi ja taas kord märkasin rõõmu tunda sellistest pisiasjadest nagu riietumisest püsti seistes ning kraanist jooksvast soojast veest ning sellest, et ei pea mõtlema õhust tühjaks minevast madratsist.

Kokkuvõttes oli minule see Saaremaa laager meeldiv ja kasulik. Eks ma ju selleks seal käisingi, et ennast arendada. Seekord tõin põhilise mõtteterana kaasa selle, et kannatlikkusele tuleb sisse põimida alistumist.

KADRI LUGU

Mulle tundub, et jõudsin laagrisse siis kui varasemad tulijad olid juba kohanenud ja ees ootasid kõige pingelisemad päevad, mille jooksul inimesed avanesid ja tulid pinnale erinevad emotsioonid ja tunded. Katsusin saada kiiresti laagri rütmi sisse ja leida oma koha.

Esimene päev oli emotsionaalselt kõige raskem, sest tulin suure ootusärevusega. Olin juba pikalt oodanud seda laagrit, et saaksin aega iseenda jaoks ja teha praktikaid. Ning päeva lõpuks tundsin, et ei jaksa õhtul juturingis aktiivselt osaleda, seega lihtsalt vaikselt istusin ja kuulasin teiste mõtteid/ tundeid.

 

Tundsin enamus laagris oldud päevade jooksul, et tahan omaette olla, katsusin samas mitte täielikult grupist eemalduda, sest ka selle energia kogemine ja loomine on vajalik, muidu oleksin võinud ka üksi metsa minna. Oli palju hetki, kus nautisin teistega koosloomise võlu, oli ka hetki, kus tundsin õhus pinget.

 

Päevad olid praktika mõttes väga intensiivsed. Alustasime esimese harjutusega juba pool kaheksa, see kestis paar tundi. Siis hommikusöök ja väike paus. Lõunane harjutus oli ligi  4 tundi ja pani keha ning vaimu juba korralikult proovile. Siis tuli lõunasöök ja väike paus ning lõpuks õhtune harjutus. Ivo ei andnud meile armu ja sellist niisama jõudeelu laagris elada ei saanud. Muidugi oli kõik vabatahtlik ja kes ei soovinud kaasa teha või soovis pausi teha, sai vabalt valida. Tundsin ise mitmelgi korral väsimust, samas kogesin peale harjutusi ka suurt energialaengut.

 

Vaatlesin inimesi, nende käitumist ja sõnu. Vaatlesin iseennast: pingeid, hinnanguid, ootusi jm. enda sees. Tundsin kui hästi mõjus füüsiline liigutamine ja energiate liigutamine. Kogesin ennast täiesti teist moodi, palju vabamalt, natuke sarnane tunne nagu peale korralikku tantsu prkatikat. Füüsiline pingutus lasi mu meeled vabaks. Kiht kihilt langesid maha pinged, ootused, hinnangud. Ma olin väsinud aga õnnelik.

 

Laagri jooksul tuli pinnale palju tundeid, millega ma siiani ei ole jõudnud/saanud korralikult tegeleda, sest keskkonna vahetus oli mul kiire ja järsk ning palju uut tuli peale, mis samuti vajas tähelepanu.

 

Mõistan, miks oleks hea viibida kohal terve laagri aja, et saaks sujuvalt kohaneda ja vabalt ennast välja elada ning siis jälle rahulikult taastuda. Aga Ivo sõnasid edasi andes: parem natuke kui mitte midagi.

                            
MEIE SUVELAAGRI LUGU PILTIDES

Aastaringne sisemine õppimise teekond kuni suvelaagrini sarnaneb tihti Saaremaa kiviaiaga – üle kivide, läbi sambliku, ümberringi innustab ja loob motivatsiooni looduse värske, jõuline rohelus ning päikesesära. Reisipauna talletub mõndagi head ja kasulikku. Seda märkad, kui hetkeks peatud ja pauna paotad. Kui avatult oskab silm märgata ümbritseva looduse ilu! Keskkonna ajalooline embus. Püüame oma telkidega sobituda kohaliku atmosfäär lõhkumata selle loomuliku täiust. Nagu majesteetlik loss kõrgub rohelusest meie vihmakindlus. Ajaloolise hõnguga siseruumid pakuvad peavarju mitmele laagrilisele. Ja nii see algab. Kell kutsub! Hommikud võivad olla üsna unised. Veel unes ei saagi aru , kas maja hoiab ärkajat või ärkaja maja. Vaikselt alustame energia liigutamist „puu asendis“ hingamise rütmis pea pööramisega. Laiendame energia suunamist taha ja ette Energia korjamine ja avamine külgedele Vorm, taiji vorm – siidiniidina energia katkematu voolamine... ...rütmilise liikumise ja hingamisega. Koos tehes saab igaüks tunda ühtsuse tõelist väge. Meie tegevus on toonud ka naabrimehe õuele uudistama. Siin külas ei ole midagi sellist kunagi varem nähtud. Lilled ja liblikad vaatavad meid ja meie imetleme neid. Merle vilunud harjutajana teab kuidas sügava keskendumisega liikumises looduse energiaväljadega ühtsust saavutada. Kristjangi sirutab juba avardumiseks „tiibu“ Ainult süvenenult otsides leiad energiapalli, millest nad räägivad. Kadri on midagi leidnud! Energiapall on Rebeca väga kindlates kätes. Martengi püüab energialiikumisele hoogu anda. Väikesel Välekul oli aegajalt vaja kontrollida ega ema teistesse dimensioonidesse väga ära ei ole kadunud. Meie „mõnuharjutuste“ gruppi kuuluv praktika. Patsutamine. Väga tugev kanaleid avav ja energiat lisav harjutus. Mõnus, lihtsalt lamad ja sulle patsutatakse energiat sisse. Vägi ei tule ainult harjutustes. Seda tuleb ka kruusiga kummutada. Kristjan ja Marten võluvad kurgist ja tomatist meie toidulauale maiusi. Risko ja Rebeca toimkonnas. Rebeca osa meie kõhus rahulolu tekitamisel on raske üle hinnata. Ürge on pannud oma abistava õla alla. Rebeca käe all valmisid ülihead koogid üks... ...teise järel. Keegi on meie toidulaos kaamerasilmale vahele jäänud. Rõõm ühise laua taga kokku saada ja kohe selgub, millega toimkond meid üllatab. Toimkondade üllatused olid nii kosutavad ja laud oli alati nii rikkalik, et pärast laagrit võis kuulda, kes võttis kolm-, kes neli kilo juurde. Toivo pesuprotseduuridel pärast sööki. Puhkehetkedel jäi aega ka kaamerale poseerimiseks... ...või nuti näppimiseks. Tüdrukute keha nõudis veel täiendavate tantsupooside võtmist nii püsti,... ...kui rippu. Ürge kasutas aega telgis mõnulemiseks... ...või töö tegemiseks. Ene on ennast mõnusalt välja sirutanud kosutavaks puhkuseks. Filmi vaatamist korraldasime köökkinos. Kino kavas olid „Moskva pisaraid ei usu.“ ja Eckart Tolle loeng „Oma elueesmärgi leidmine“. Loozi kohtadelt oli eriti hea ülevaade. Töö kohalikus netipunktis. Harjutuste vahelisel ajal tegime individuaaltööd. Et keha teeks häälele ruumi. Kes puhkab, kes saab õpetust. Meie paparazzi Mare on ise kaamerasilma ette jäänud. Loitsib vist vihma! Aegajalt oli mõnusam vaadelda imelist loodust tilkuva räästa alt. Loodus oskas meie laagri rütmiga kaasas käia. Lasi „pisaraid“ maa peale langeda, kui meil oli sügavam sisekaemuse aeg. Vihmaga pakkus telk harjutuste tegemiseks kaitset. Mõnus vihmakrabin pea kohal aitas minna sügavamale transiseisundisse. Sügavamates seisundites voolab energia vabamalt... ...meie ühtses liikumises. Ja ongi aeg teetseremoonia ettevalmistuste alustamiseks. Toivo ja Merle on lasknud oma ilumeele valla. Tiiu poolt ettevalmistatud küünlaalused on imeliselt kenad. Teepott on juba valmis. Laud, lihtne ja maitsekas Kõik ootab tee väljavalamist. Puhtus ja ilu enda peal, ümber ja sees. Tiiu on teetseremooniaks valmis. Meditatsioonis sisemise valguse kuma kiirgub pimedusse ja loob selgust. Teetseremoonia looritab ka sellele järgneva söömaaja pühalikkusega. Järgmine päev täis päikest. Teineteisele tuge pakkudes. Harjutused viivad suud naerule. Ja ka sügavamatesse seisunditesse. Eelviimane päev on juba rohkem naljatlevate harjutuste ja loovuse päev. Elevandid keerutavad lonti. See tundub mu elu parim aeg. Viimane lõkkeõhtu. Viimaseks õhtusöögiks katame laua lõkke äärde. Paparazzi on leidnud Ave maiustamas. Tundub, et viimane õhtu on kurb ja paneb mõtisklema. Endasse süüvinud Anne. Tulel on rahustav endasse tõmbav jõud. Parmupillid kõlasid Marteni ja ... ...Toivo suul. Avest sai trummar. Laulud kajasid Saaremaa öö hämarusse pikkade öötundideni.



Kevadlaager Madisel 20.05.-22.05.2016
Marek võõrustas meid oma Ööbiku talu suvekodus. Meie käsutuses oli palkmaja ja saun. Ja muidugi imeline loodus kõrvulukustava linnulaulu, kevadiselt lillelise metsaaluse ja päikeselise ilmaga. Koha nimi on ÖÖBIKU. Päevad täis harjutamist. Õhtutel kuulasime salvestust tao preestri selgitusi Laozi Daodejingi tekstide kohta. Palju tarkust sai "kõrva taha pandud".
Maitsev ise valmistatud laagri toit toob alati naeru näole. Laagri mõju jääb veel pikaks ajaks järgnevaid päevi sügava rahu tundega toetama. ... Avar tasane muruplats oli taiji vormi tegemiseks nagu loodud. Avar tasane muruplats oli taiji vormi tegemiseks nagu loodud Avar tasane muruplats oli taiji vormi tegemiseks nagu loodud Harjutuste vaheaegadel oli mõnus vutti lüüa. Kaasasime oma harjutustesse ka kohalikud rändrahnud. Kividel istudes pani igaüks kõigepealt häälega vibreerima diafragma. Sealt kandis vibratsiooni kivisse ja kiviga koos pani vibreerima ka kogu maapinna selle ümber, haarates hiljem oma kujutluses vibrats Harjutuste vaheaegadel oli mõnus vutti lüüa Nendesse rändrahnudesse on läbi sajandite salvestunud ajalugu. On, millele võib kindlalt toetuda. Küsime nutikamatelt nõu.